Teistmoodi IT(Nädal 13)

 IT-tugilahendused

IT-tugilahendused võivad hõlmata kõike alates kõne tuvastamisest kuni erinevate tarkvaralahendusteni, mis aitavad erivajadusega inimestel tööd teha või igapäevaelu paremini hallata. Kuidas peaksime aga käsitlema IT-tugilahendusi - kas kui tehnoloogilist lahendust või erivajadusega inimese abivahendit? Kuidas peaks selle soetamist rahastama, arvestades kõrgeid hindu?

Täpselt sama moodi nagu terved inimesed vajavad  klaviatuuri, hiirt või kuvarit töö tegemiseks ja eluks, vajavad ka puudega inimesed erinevaid eri seadeid oma elu elamiseks. Tänu sellele saab vaielda, kas neid tuleks käsitleda tehnoloogilise lahendusena või abivahendina. Ühest küljest on need IT-lahendused, mis aitavad inimestel oma tööd teha. Teisest küljest võivad need lahendused olla erivajadusega inimesele hädavajalikud, et normaalset elu elada nagu kuuldeaparaat või ratastool.

IT-tugilahendusi tuleks käsitleda mõlemana - tehnoloogilise lahendusena ja abivahendina. Tänapäeval on tehnoloogia nii palju arenenud, et see on muutunud lahutamatuks osaks paljude inimeste elust, erivajadusega inimesed nende hulgas. Seega peaksime neid lahendusi käsitlema nii tehnoloogia kui ka abivahenditena, et aidata neil elada täisväärtuslikumat elu.

Keeruliseks teeb olukorra see, et IT-tugilahendused võivad olla väga kallid ja on väga raske leida viisi kuidas kõik väga eri vajadustega inimesed saavad täpselt selle lahenduse, mis neile sobib. Selleks, et kõigil inimestel oleks võrdsed võimalused tuleks tagada see, et erivajadustega inimeste töö ja eluvahendid ei oleks kallimad kui tervetel inimestel. Selle saavutamine, aga nõuab laiaulatuslikku koostööd eri riigiasutuste vahel. Inimeste vajaduste kaardistamise roll võiks langeda sotsiaalministeeriumi õlule ja koostöös majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumiga saaks välja arendada lahendused ja leida ressurssi selle saavutamiseks. Mis teeb olukorra Eestis raskeks selles osas, on meie väike rahvaarv ja rahalise ressursi olemasolu. Kuna erivajadustega inimesed moodustavad niigi väiksest rahvaarvust väga väikse osa, ei toimi ka lahendused nagu riigihanked, mis väikeste koguste juures võivad olla väga kallid. Viimased aastad on meile näidanud, et üks viis kuidas sellest probleemist üle saada, on suured rahvusvahelised koostöö projektid. Sarnaselt Euroopa Liidu vaktsiinihankele saaks korraldada hankeid erinevatele tugivahenditele, kus tükihind tuleks kordades odavam kui Eestil üksinda ostes.

Kuigi kõige selle saavutamine vajab palju ressursi ja kordineerimist, oleks see kõik kokku ainult võit Eesti riigile. Tuhandete inimeste elukvaliteet kasvaks, erivajadustega inimeste kulutused saaksid olla madalamad ja samas võidaks majandus kõigi lisandunud töökäte arvelt.