ITSPEA -Karl P

 ERR ja err.ee                                                                                                                                                                 [1] Selle nädala postitusi lugedes avastasin, et err.ee on rahva seas üllatavalt polariseeriv teema, mida toodi välja näitena nii hea uue meedia kasutajast kui ka halvast. Mulle endale on err.ee olnud aastaid esimene koht, mida külastada, kui on soov saada teada, mis toimub maailmas ja just eriti mis toimub Eestis. Kuna ERR toob kokku terve hulga riigi poolt rahastatud meediakanaleid, oleks kiire lahendus olnud  visata kokku mingisugune agregaat, mis kas suunab edasi erinevate kanalite otseedastustele ja laseb kasutaja ligi arhiivmaterjalile, mis on kogunenud aastakümnete jooksul.  Selle asemel on alates aastast 2008[2] sellest välja arenenud Eesti parim uudisteportaal. Osaliselt ERRi veebiportaali edu taga on vabadus, mis tuleneb sellest, et nad ei pea olema kasumlikud ja kõiki kohti täitma reklaami või sisuturun

 Nähtus, mis on varasemast tuttav - UDP Moodne inimene saab enamuse oma meediat ja meelelahutust läbi interneti. Tänapäeval on üks tähtsamaid tehnoloogiaid selleks UDP. Kuigi tehnoloogia ise on pärit aastast 1980[1], niisama neti surfamisel see oluliseks ei saanud enne kahentuhandetate algust, kui hakkasid populaarsust koguma erinevad teenused, kus oli vaja reaalajas ühendust. Näiteks Skype, kus erinevalt tekstist ei pruugi tähele panna, kui mõni Packet jooksu paneb. Päris elus kahjuks asjad nii lihtsad ei ole, et kui vaadata voogedastust siis kasutatakse UDPd ja kui on midagi staatilisemat siis läheb üle TCP, vaid isegi samas keskonnas võib olla kasutusel mitmeid erinevaid protokolle ja tavaliselt erinevad protokollid on kasutusel samaaegselt, et luua täielik lahendus.  Kadunud lahendus - Minitel Minitel on kuidagi eriti prantsaslik leiutis, kus tuldi välja millegi tõeliselt revolutsioonilisega ja siis kasutati seda, kuni see tundus kogu ülejäänud maailmale iidne. Minitel tuli kasutus

 Revolutsioon: -x86 ja IBM PC   [1] Kui sul on kodus arvuti, siis suure tõenaosusega on seal mingisugune x86 protsessor. Vahet pole, kas see protsessor on toodetud  Inteli või AMD poolt, kas ehitasid selle ise 2 kuud tagasi või ostsid selle aastal 2005 läbi Ordi, x86st sul ei ole pääsu. Isegi uued Apple arvutid, millel endal on hoopis ARM põhised CPUd suudavad tõlkida ümber x86 instrukstioone[2], sest viimased 40 aastat on väga palju software´i kirjutatud, mis jookseb ainult x86 peal.  Kui 1978 aastal Intel andis välja oma 8086 protsessori (sealt ka x86 nimi) ei oleks keegi võinud arvata, et x86st saab standard, mis mängib veel võtmerolli ka tänapäeval. See, kuidas sai x86st tänapäevani kasutusel olev standard, on suurest hoopis süüdi IBM ja 1981 aastal välja tulnud IBM PC[3]. Kuna IBM vajas palju protsessoreid, hakkasid ka paljud teised firmad tootma litsensi all 8086 protsessoreid[4]. Tänu IBM PC edule ja sellele, et kõik selle komponendid olid nii öelda "off the shelf", te