ITSPEA -Karl P

Klassikaline kõrgkooli diplom Klassikaline kõrgkooli diplom pakub sügavat teoreetilist arusaama infotehnoloogiast, mis aitab omandada laiaulatuslikke teadmisi erinevatest IT aspektidest. See kindlustab hea teoreetilise aluse ja võimaldab kiiresti reageerida pidevalt muutuvas IT-maailmas ja kohaneda erinevate lahenduste ning uuendustega. Samas ei pruugi klassikaline kõrgkooli diplom arendada välja tugevaid praktilisi oskusi, mida tööturul tihti oodatakse. Kindlad protsessid ja tööriistad on sageli väga olulised ning nende omandamine võib nõuda täiendavat väljaspool haridusteed õppimist. Seega, klassikaline kõrgkooli diplom võib olla kasulik teoreetilise aluse saamiseks, kuid selle täiendamine praktiliste kogemuste ja oskustega võib aidata edukalt konkureerida tööturul. Rakendus- või kutsekoolidiplom Rakendus- või kutsekoolidiplom annab tugeva praktilise põhja IT alal. Õppekavad keskenduvad konkreetsete tööülesannete ja erialade oskuste omandamisele, mis võimaldab lõpetajatel tööle asuda

 Naatan Nohiku tarkvara projekt Naatan Nohik on kirjutanud valmis vägeva tarkvaraprojekti. Nüüd ta peab otsustama, mis litsensi all ta seda levitama hakkab. Valikusse on jäänud kolm litsentsi. Ärivaraline(EULA, suletud lähtekood), GNU GPL ja BSD litsents. Nüüd peab ta otsustama. millise neist kolmest ta välja valib. Ärivara Ärivaraline litsents jätab kogu kontrolli tarkvara edasise arengu originaalautori kätte. Näiteks kui otsustada tarkvara müüa, saab täpselt ära määratleda, kuidas ja milleks seda võib kasutada. Vabad käed jäävad ka levitamisele, näiteks valides müügi asemel mõne jaosvara mudeli. Samas on ka lähtekood kinnine, mis tähendab, et keegi teine ei saa seda (seaduslikult või ilma suure vaevata[1]) enda projekti alusena kasutada. See kaitseb projekti äriliste rivaalide eest. Koos kinnise lähtekoodi ja täieliku kontrolliga tarkvara kasutamise üle, tuleb kaasa ka probleeme. Kuna lähtekood on kinnine, siis kogu edasine areng peab käima läbi litsentsiomaniku. Vahet pole, kas sell

Kaubamärk(Trademark)  - Kõigile kasulik Kui minna poodi, et osta endale pudel  Coca-Cola -t või siis selle aasta  iPhone , on meil kõigil kindel ootus sellele millega me sealt koju tuleme. Selleks, et saaks olla selline kindlus, on meil olemas kaubamärgi seadused. Kaubamärkide suureks tugevuseks on nende lihtsus. Kui keegi registreerib mõne logo, nime või fraasi jääb õigus selle kasutamiseks registreerijale või siis nendele kelleks on antud selleks õigus. Tänu sellele ongi võimalik tagada, et tarbija teab, kellelt ta mõnda toodet või teenust saab ja kaubamärgi omanikul on seaduslik õigus kaitsa enda mainet ja nime. Muidugi ei ole kaubamärgid ilma ühegi probleemita. Kuna kogu maailm ei ole sama hoolas intellektuaalomandi kaitsmisega ja kaubamärgi registreerimisel ei ole see automaatselt ülemaailmne võib juhtuda, et see  Prada  käekott mis sa ostsis turuplatsilt oma viimasel soojamaa reisil ei olegi päris. Õnneks enamus nii-öelda läänemaailmast on sarnasel arvamusel kaubamärgi seadustest

  Austa teiste inimeste privaatsust - Tähtsam kui eales varem. Kui sa oled interneti kasutaja võib arvata, et sinu kohta on netiavarustest võimalik päris palju informatsiooni leida. Enamus sellest oled sa ise kuhugi Facebooki või Twitterisse üles riputanud. Kui sul on natukenegi mõistust, siis sa jälgid, mida sa enda kohta postitad. Aga kuidas käituda teiste inimeste andmetega? Kas on OK panna üles pilte, mis oled oma sõbra juures teinud või teha "check in" siis, kui te kuskil kohvikus kokku saate? Kui keegi küsib su sõbra numbrit läbi messengeri, võid sa selle edasi anda? Enamasti ei juhtugi midagi halba, kui sa oma sõbra või tuttava kohta midagi üles riputad. Mis teeb olukorra natuke keerulisemaks on, mis nende andmetega hiljem juhtub ja kuidas neid hiljem on võimalik kasutada. Tänu sellele, et inimesed elavad oma elu järjest rohkem läbi interneti, on ka igasugused vaidlused ja lahkarvamuste lahendamised liikunud ka järjest rohkem netti. Üks väga kole asi, mis sellega kaas

Tugevused Saab kasutada juba olemasolevaid digilahendusi alustalana. Eesmärk on ühtsustada ja tuua kokku erinevaid teenuseid ning vähendada killustumist. Tagatakse skaleeritavus minnes üle pilveteenustele ja vähendades erinevates asutustes laiali olevate serverite arvu. Taaskasutuse printsiib tagab, et meie lahendused on eksporditavad, ja loob võimaluse, et väljaspool Eestit tehtud edasiarendused jõuavad siia tagasi. Erasektor hõlmatakse protsessi rohkem, keegi ei pea ratast hakkama leiutama, kui lahendus on juba olemas. Tagatakse läbipaistev ja ajakohane ülevaade teenuste kohta, avatud lähtekood tõstab usaldusväärsust. Ülalhoid ja järjepidev arendus on oluline eesmärk, mitte järelmõte. Nõrkused Väljaspool IT-sektorit  on erasektori digiarengus kas keskpärane või isegi maas ülejäänud Euroopast. Ei ole sisulisi lahendusi selleks, et erasektorit motiveerida kasutusele võtma erinevaid digilahendusi väljaspool seda, mida riik pakub. Ei lahenda probleemi võrgutaristu monopoliseerumisega. Vä