Eesti infoühiskonna arengukava 2030 SWOT analüüs (Nädal 4)


Tugevused

  • Saab kasutada juba olemasolevaid digilahendusi alustalana.
  • Eesmärk on ühtsustada ja tuua kokku erinevaid teenuseid ning vähendada killustumist.
  • Tagatakse skaleeritavus minnes üle pilveteenustele ja vähendades erinevates asutustes laiali olevate serverite arvu.
  • Taaskasutuse printsiib tagab, et meie lahendused on eksporditavad, ja loob võimaluse, et väljaspool Eestit tehtud edasiarendused jõuavad siia tagasi.
  • Erasektor hõlmatakse protsessi rohkem, keegi ei pea ratast hakkama leiutama, kui lahendus on juba olemas.
  • Tagatakse läbipaistev ja ajakohane ülevaade teenuste kohta, avatud lähtekood tõstab usaldusväärsust.
  • Ülalhoid ja järjepidev arendus on oluline eesmärk, mitte järelmõte.

Nõrkused

  • Väljaspool IT-sektorit  on erasektori digiarengus kas keskpärane või isegi maas ülejäänud Euroopast.
  • Ei ole sisulisi lahendusi selleks, et erasektorit motiveerida kasutusele võtma erinevaid digilahendusi väljaspool seda, mida riik pakub.
  • Ei lahenda probleemi võrgutaristu monopoliseerumisega.
  • Väga suured ootused krattidele.
  • Inimeste E-pädevuse arendamine peaks olema oluline osa arengukavast.

Võimalused

  • Suured võimalused rahvuvaheliseks koostööks. Näitena Ukraina Diia rakendus, mis on võetud baasiks tulevasele riigi mobiilrakendusele.
  • Taristu, mis on vaja üles ehitada eesmärkide saavutamiseks, on ka kasutatav muudeks otstarveteks kui ainult digiriik.

Ohud

  • Projektide maksumus võib osutuda palju kallimaks kui eeldatakse, kuna on oht, et vanemad lahendused tuleb nullist uuesti ehitada.
  • Tihedamalt seotud süsteemid ja teenused võivad luua olukorra, kus tõrge ühes saab mõjutada ka teisi.
  • Andmeanalüüs ja andmete selleks kohandamine võib mõjutada inimeste privaatsust negatiivselt, kui seda ei tehta korrektselt ja hoolikalt.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Naatan Nohiku projekt - Litsensid ja autoriõigused (Nädal 7)

 Naatan Nohiku tarkvara projekt Naatan Nohik on kirjutanud valmis vägeva tarkvaraprojekti. Nüüd ta peab otsustama, mis litsensi all ta seda levitama hakkab. Valikusse on jäänud kolm litsentsi. Ärivaraline(EULA, suletud lähtekood), GNU GPL ja BSD litsents. Nüüd peab ta otsustama. millise neist kolmest ta välja valib. Ärivara Ärivaraline litsents jätab kogu kontrolli tarkvara edasise arengu originaalautori kätte. Näiteks kui otsustada tarkvara müüa, saab täpselt ära määratleda, kuidas ja milleks seda võib kasutada. Vabad käed jäävad ka levitamisele, näiteks valides müügi asemel mõne jaosvara mudeli. Samas on ka lähtekood kinnine, mis tähendab, et keegi teine ei saa seda (seaduslikult või ilma suure vaevata[1]) enda projekti alusena kasutada. See kaitseb projekti äriliste rivaalide eest. Koos kinnise lähtekoodi ja täieliku kontrolliga tarkvara kasutamise üle, tuleb kaasa ka probleeme. Kuna lähtekood on kinnine, siis kogu edasine areng peab käima läbi litsentsiomaniku. Vahet pole, kas ...
Read more

Pettused (Nädal 14)

Image
  [1] Pettused Erinevatest internetis varistevatest ohtudest on püsivaim oht olnud pettus. Viiruste, haavatavuste ja turvaaukude parandamiseks tehakse igapäevaselt tööd, kahjuks inimese rumalusele ei ole olemas lihtsat "patchi".  Tehnoloogia Tehnoloogia areng aitab võidelda pettuste vastu, pakkudes paremaid turvalahendusi ja tarkvara, mis aitab tuvastada kahtlaseid tegevusi. Kuid tehnoloogia üksi ei ole piisav – inimesed peavad olema teadlikud ohtudest ja oskama neid ära tunda. Mõned näited tehnoloogilistest lahendustest, mis aitavad pettuste vastu võidelda, on e-posti filtrid, veebisaitide blokeerimine ja kodused turvalahendused. E-posti filtrid: E-posti filtrid on tarkvaralahendused, mis aitavad tuvastada ja eraldada kahtlaseid e-kirju, nagu näiteks petukirjad või rämpspost. Need filtrid kasutavad erinevaid algoritme ja analüüsimeetodeid, et hinnata e-kirjade sisu ja päritolu. Kui süsteem tuvastab kahtlase e-kirja, suunatakse see automaatselt eraldi kausta, näiteks rämpspos...
Read more