Naatan Nohiku projekt - Litsensid ja autoriõigused (Nädal 7)

 Naatan Nohiku tarkvara projekt

Naatan Nohik on kirjutanud valmis vägeva tarkvaraprojekti. Nüüd ta peab otsustama, mis litsensi all ta seda levitama hakkab. Valikusse on jäänud kolm litsentsi. Ärivaraline(EULA, suletud lähtekood), GNU GPL ja BSD litsents. Nüüd peab ta otsustama. millise neist kolmest ta välja valib.

Ärivara

Ärivaraline litsents jätab kogu kontrolli tarkvara edasise arengu originaalautori kätte. Näiteks kui otsustada tarkvara müüa, saab täpselt ära määratleda, kuidas ja milleks seda võib kasutada. Vabad käed jäävad ka levitamisele, näiteks valides müügi asemel mõne jaosvara mudeli. Samas on ka lähtekood kinnine, mis tähendab, et keegi teine ei saa seda (seaduslikult või ilma suure vaevata[1]) enda projekti alusena kasutada. See kaitseb projekti äriliste rivaalide eest.

Koos kinnise lähtekoodi ja täieliku kontrolliga tarkvara kasutamise üle, tuleb kaasa ka probleeme. Kuna lähtekood on kinnine, siis kogu edasine areng peab käima läbi litsentsiomaniku. Vahet pole, kas selleks on mõne lisa funktsiooni lisamine, tarkvara optimiseerimine või siis tarkvara silumine. Olenevalt projekti mahust ja resurrsidest, mis on võimalik projektile pühendada, võib see olla õige, aga keerulistemate projektide puhul, kus see ei ole võimalik, tekitab see lihtsalt kasutajale pettumust. 

Ärivara kinnine olemus teeb sellest loomuliku valiku kommertstarkvara jaoks.

GNU GPL

GNU GPL tuleb meile avavara maailmast, mis tähendab, et lähtekood peab olema lahtine. Üks GNU GPLi eripäradest on aga see, et kõik edasiarendused algsest lähtekoodist peavad seda samade tingimuste alusel tegema. Samas lahtine lähtekood ei tähenda, et tarkvara eest ei ole õigust raha küsida. Kui keegi soovib tuletist algsest tarkvarast levitada, peab selle lähtekood olema avatud ja sama lihtsasti kättesaadav kui tarkvara ise[2]. Tänu sellele tarkvara edasiarendus ja silumine ei jää ainult originaalautori õlule, vaid saab hõlmata palju laiemat kommuuni. 

Kui tarkvara levimise üle kontrolli omamine on oluline aspekt, siis GNU GPL ei ole õige valik. Võib tekkida olukord, kus peab iseenda poolt arendatud tarkvaraga võistlema. Kasutajale võib see ka segadust tekitada, kuna sama või väga sarnast tarkvara võib saada paljudest eri allikatest. 

GNU GPLi avatud olemus tagab usalduse, mis teeb ta heaks valikuks projektidele, kus turvalisus omab tähtsat rolli. Hea näide sellest Eestist on näiteks X-Road[3]. Samuti avatud lähtekood loob tingimused, et ei tekiks nö. abandonware'i.

BSD

Sarnaselt GNU GPLile on ka BSD avavara litsents. Erinevalt GPList see, mis saab lähtekoodist hilisemalt, ei ole piiratud. BSD litsensi all olevat tarkvara võib kasutada, kuidas iganes soovitakse, ainukeseks tingimuseks on see, et litsents ise läheb tuletisega kaasa. Kolmest siinpool mainitud litsentsist tagab see originaalautori õigusi kõige vähem. Selle eest litsents võimaldab väga lihtsalt integreerida koodi misiganes muuse projekti.

See teeb BSD heaks litsensiks igasuguste teekide ja muude lahenduste jaoks, mis ise ei moodusta valmis toodet. 

Allikad

[1]https://www.computerworld.com/article/2585652/reverse-engineering.html

[2]https://www.gnu.org/licenses/gpl-faq.en.html#DoesFreeSoftwareMeanUsingTheGPL

[3]https://github.com/nordic-institute/X-Road