ITSPEA -Karl P

 Halb kogemus - TTÜ ÕIS Üliõpilased peavad igapäevaselt kasutama erinevaid õppetööga seotud platvorme. Üks platvorm, millega me kõik oleme väga tuttavad, on aga TTÜ ÕIS. Lühidalt kokku võttes võib öelda, et see ei ole just kõige kasutaja sõbralikum koht kuhu sattuda. Kui oled sattunud ÕISi, siis esimene asi mille vastu võiksid huvi tunda, on sisselogime. Vajutad üleval paremas nurgas "Logi sisse" nupule. Selle peale tuleb sinna samase nurka kastike, kuhu saab sisestada enda kasutaja tunnuse ja paroole. Aga äkki soovid sisse logida hoopis kasutades Smart- või Mobiil-IDd? Selle asemel, et seal samas kastikeses küsida su isikukoodi või telefoni numbrit tekib hoopis ekraani keskele uus kastike, mis seda sinu käest küsib.  Nüüd oled edukalt sisse loginud. Mõtled, et tahaksid vaadata oma tulemusi ja hindeid. Loogika ütleb, et teadetetahvlil, mis on kohe esilehel, oleks hea koht kus viimased tulemused kajastuvad. Seal seda kahjuks kirjas ei ole, küll aga on sul võimalus teada saada,

Spotify - Agiilne arendus Spotify on juba oma algusaegadest saati kasutanud agiilseid arengumudeleid[1]. Koos firma arengu ja kasvamisega on ka see, kuidas nad seda teevad, olnud pidevas arengus. Spotify järgib unikaalset lähenemisviisi, mida nimetatakse "Spotify mudeliks". See mudel põhineb Agile ja Scrumi põhimõtetel, kuid on kohandatud vastavalt ettevõtte kultuurile ja erivajadustele. Inimesed on jagatud "Squadideks" kes tegelevad mõne kindla osaga projektist. Erinevad "Squadid", kes tegelevad omavahel seotud projektidega, moodustavad aga omakorda "Tribe" ehk hõimud. See, kuidas iga "Squad" oma eesmärkide poole liigub ja mis tööriistu nad kasutavad, on nende enda otsustada. Kuna Spotify usub, et meeskonnad, kes on oma tööga kõige paremini kursis, teavad ka kõige paremini, millised meetodid on nende projekti jaoks kõige tõhusamad. See annab meeskondadele suurema vastutuse ja vabaduse, et leida lahendusi, mis sobivad kõige paremini nen

 Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright Eben Mogleni 1999. aasta artikkel räägib autoriõiguste absurdsusest infotehnoloogia ajastul, kuidas loovprotsess on muutunud tänu infotehnoloogiale ja avavara võidukäigust.  Avavara ja selle roll infotehnoloogias on viimase kahekümne aastaga ainult kasvanud. Juba sel ajal oli näha, et see on viimase kahekümne aastaga suutnud vallutada infotehnoloogia maastiku. Peaaegu kõik serverid maailmas jooksevad kas mõnda Linuxi distrod või Apache lahenduse peal (erandiks on IT valdkonna välised firmad, kes koos oma MS365 lahendusega ostsid ka Windows Serveri sisse). Peaaegu kõik meist kasutavad ühte kümnetest Chromiumi põhistest veebibrauseritest, mis kasutavad BSD litsentsi[1]. Seda, et kõik või enamus millega lõppkasutaja kokku puutub oleks avavaraline, ei ole juhtunud. Nii-öelda "open-source" projektidest on saanud selgroog, mille abil pakkuda lõppkasutajale mõnda teenust. Naljakal kombel on isegi juhtunud, et mõnest ava

 Steve  Balmer - Juht Bill Gatesi järel on Steve Ballmer kõige tuntum Microsofti tegelane. Erinevalt Gatesist ei ole Ballmer pärit IT-alalt, vaid hoopis ärimaailmast. See on mõnevõrra sarnane Jobs'i ja Wozniaki suhetele Apple'is, kus Jobs oli ettevõtte nägu, müügimees ja visionäär, samas kui Wozniak aitas Jobs'i visiooni ellu viia. Erinevalt Jobsist ei olnud Ballmer siiski kunagi tuntud oma uuenduslikkuse poolest; tema peamine liikumapanev jõud oli raha teenimine. Kui Ballmerist sai 2000[1]. aastal Microsofti tegevjuht, sai kõige tähtsamaks asjaks uute projektide juures nende äriline põhjendus. Suur rõhk jäi ka nendele toodetele, mis olid juba ennast ära tõestanud, millele kindlaks jäämisega tuli kaasa mõningaid suuremaid möödalaskmisi. Kõige kuulsam neist on arvatavasti tema usk sellesse, et nutitelefonid ei saavuta erilist edu[2]. Samas äritarkvara maailmas suutis Microsoft oma edu teistest eespool hoida. Ballmer võttis Microsofti juhtimise üle ajal, kui ettevõte oli juba