Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright (Nädal 10)
Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright
Eben Mogleni 1999. aasta artikkel räägib autoriõiguste absurdsusest infotehnoloogia ajastul, kuidas loovprotsess on muutunud tänu infotehnoloogiale ja avavara võidukäigust.
Avavara ja selle roll infotehnoloogias on viimase kahekümne aastaga ainult kasvanud. Juba sel ajal oli näha, et see on viimase kahekümne aastaga suutnud vallutada infotehnoloogia maastiku. Peaaegu kõik serverid maailmas jooksevad kas mõnda Linuxi distrod või Apache lahenduse peal (erandiks on IT valdkonna välised firmad, kes koos oma MS365 lahendusega ostsid ka Windows Serveri sisse). Peaaegu kõik meist kasutavad ühte kümnetest Chromiumi põhistest veebibrauseritest, mis kasutavad BSD litsentsi[1].
Avavara ja selle roll infotehnoloogias on viimase kahekümne aastaga ainult kasvanud. Juba sel ajal oli näha, et see on viimase kahekümne aastaga suutnud vallutada infotehnoloogia maastiku. Peaaegu kõik serverid maailmas jooksevad kas mõnda Linuxi distrod või Apache lahenduse peal (erandiks on IT valdkonna välised firmad, kes koos oma MS365 lahendusega ostsid ka Windows Serveri sisse). Peaaegu kõik meist kasutavad ühte kümnetest Chromiumi põhistest veebibrauseritest, mis kasutavad BSD litsentsi[1].
Seda, et kõik või enamus millega lõppkasutaja kokku puutub oleks avavaraline, ei ole juhtunud. Nii-öelda "open-source" projektidest on saanud selgroog, mille abil pakkuda lõppkasutajale mõnda teenust. Naljakal kombel on isegi juhtunud, et mõnest avavaralisest lahendusest on saanud põhimõtteline monopol. Hea näitena sellest arengust võiks uuesti välja tuua Chromiumi, mis on tänapäeva netitehnoloogiate kasutuselevõtu peamõjutaja. Me küll ei maksa enam suurema osa tarkvara eest, mida me igapäevaselt tarbime, aga samas ei saa me sinna sisse vaadata, et mõista, kuidas see töötab või seda enda soovidele kohandada.
Mida Moglen ette ei näinud, oli suurte autoriõiguste omanike kohanemisvõime. Interneti metsiku lääne ajastu on lõppenud ja ettevõtted on leidnud uusi viise oma intellektuaalomandi rahaks muutmiseks. Tellimuspõhised teenused, nagu voogedastusplatvormid ja tarkvara kui teenus (SaaS) mudelid, on võimaldanud neil jätkata autoriõigusega kaitstud materjalist tulu saamist, ilma et nad toetuksid üksnes traditsioonilisele autoriõiguse jõustamisele.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi vaba tarkvara ja avatud lähtekood on tõepoolest häirinud traditsioonilist autoriõiguse mudelit, ei ole see kaasa toonud selle surma. Selle asemel on maastik muutunud ning nii loojad kui ka tarbijad on pidanud kohanema uute viisidega, kuidas infoajastul sisu levitada, tarbida ja rahaks muuta.
Comments
Post a Comment