Noppeid IT ajaloost

 Revolutsioon: -x86 ja IBM PC

 [1]

Kui sul on kodus arvuti, siis suure tõenaosusega on seal mingisugune x86 protsessor. Vahet pole, kas see protsessor on toodetud  Inteli või AMD poolt, kas ehitasid selle ise 2 kuud tagasi või ostsid selle aastal 2005 läbi Ordi, x86st sul ei ole pääsu. Isegi uued Apple arvutid, millel endal on hoopis ARM põhised CPUd suudavad tõlkida ümber x86 instrukstioone[2], sest viimased 40 aastat on väga palju software´i kirjutatud, mis jookseb ainult x86 peal. 

Kui 1978 aastal Intel andis välja oma 8086 protsessori (sealt ka x86 nimi) ei oleks keegi võinud arvata, et x86st saab standard, mis mängib veel võtmerolli ka tänapäeval. See, kuidas sai x86st tänapäevani kasutusel olev standard, on suurest hoopis süüdi IBM ja 1981 aastal välja tulnud IBM PC[3]. Kuna IBM vajas palju protsessoreid, hakkasid ka paljud teised firmad tootma litsensi all 8086 protsessoreid[4]. Tänu IBM PC edule ja sellele, et kõik selle komponendid olid nii öelda "off the shelf", tekkisid ka kloonid ja see muutus standardiks. 

Õnneks me tänapäeval ei kasuta enam 16bitiseid x86 protsessoreid, aga x86 edasiarendused on siiamaani meil iga päev kasutusel.

Oma ajast ees: Nintendo Virtual Boy

Erinevad virtuaalreaalsus seadmed ei ole küll tänapäeval üldlevinud, aga samas ei ole need ka mingid ulmeseadmed mida ainult telekast võib näha. Kui tänapäeval seostub meil VR revolutsioon nimedega nagu John Carmack ja Oculus, siis esine tõsisem katse tuua virtuaalreaalsus tavakasutaja kätte tuli Nintendo poolt juba 1995. aastal. Kuigi unistused olid suured, välja tuli üks paras käkk, mida oli ebamugav kasutada ja millega ei olnud väga midagi teha. Isegi need mängud, mis olid, oleks võinud sama hästi olla tavaekraanil[5]. Kuigi Nintendo´l on ka pärast Virtual Boy´d olnud erinevaid ebaõnnestumisi, võib seda julgelt pidada nende kõige suuremaks.

Mida nad küll mõtlesid: Microsoft Clippit

Kes on kasutanud vanemaid Microsoft Office versioone võibolla mäletab, kuidas ekraanile tekkis vahepeal üks silmadega kirjaklamber, kes tahtis sulle tohutult abi anda. Selles, kas keegi tema käest abi ka sai, ei oska ma kahjuks öelda, sest ainuke asi millega ta oleks saanud aidata, on näidata, kuidas ta välja lülitada ja sellega ta ei olnud nõus sind aitama. Õnneks tänapäeval enam me ei pea kannatama Clippy käes, kuigi isiklikult ma vahest igatsen ta üheksakümnendate lõpu 3D graafilist nägu.

Allikad

[1] https://pttn.me/p/CollectionProcesseurs

[2] https://developer.apple.com/documentation/apple-silicon/about-the-rosetta-translation-environment

[3] https://www.nytimes.com/1981/08/13/business/big-ibm-s-little-computer.html

[4]https://books.google.ee/books?id=SD0EAAAAMBAJ&pg=PA78&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false

[5]https://youtu.be/OyVAp0tOk5A